Homepage
 The Project  
 Projects of the Partners  
 The Forum  
 Virtual Exhibition  
 Didactics  
 News  
 News  
 Press Comments  
 Service  
 
Imprint
  


Culture 2000

European Union

 

Press Comments


Õpetajate Leht, 13.09.2002

Kelle kätes on mineviku tulevik?

by belle Solnask

Euroopa muinasmaastiku kultuuriradade logo -aastatuhandete vanune kaljujoonis Rootsist.

Muinsuskaitse on ilus eestiaegne sõna. Omal ajal tähendas see muististe ning kultuurimälestiste kaitset, s.o põhiliselt esemete ja objektide kaitset. Tänapäeval mõistetakse muinsuskaitse all ka kultuuri järjepidevuse, rahva ajaloomälu ning inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna kaitsmist. Eesti Muinsuskaitseamet juhatab koolinoori kultuurimaadele muinasmaastikel.

Ühineva Euroopaga seonduv nn euroasi on meie keeles ja meeles igapäevaseks temaatikaks saanud. Peaasjalikult arutatakse siiski poliitika ja majanduse üle, harvem on kuulda haridusest ja kultuurist. Sellegipoolest leidub juba praegu huvitavaid ja tulemuslikke ettevõtmisi, mis on avalikkuses vähe kajastamist leidnud. Haridusprojektid, nagu Socrates, Leonardo või Euroopa Noored peaksid huvilisele tuttavad olema. Kuid noortele suunatud koostööprojekte leidub ka kultuuri ja teaduse vallas. Euroopa Liidu kultuuriprogrammid Raphael ja Kultuur 2000, olles küll üht serva pidi teaduslikud, peavad tähtsaks ka tööd õpilastega, sest nimelt nende kätes on meie mineviku saatus.

Kultuurirajad muinasmaastikel

Muistse põllumehe kujutis, kes paarisrakendiga oma põldu künnab, ümbritsetuna tuttavaist küllastest eurotähte-dest -, see mitme tuhande aasta vanune kaljujoonis Rootsist on valitud üleeuroopalise projekti "Kultuurirajad muinasmaastikel" sümboliks.

Kogu meid ümbritsev maastik on ju suures osas kultuurmaastik, mida inimene oma tööde ja tegemistega kujundab. Alates samast pronksiaegsest põllumehest, on inimene sajandite vältel keskkonda mõjutanud. Igapäevaelus mõtleme sellele harva, veel vähem oskame oma kodukandi kordumatust vääriliselt hinnata. Ometigi elame kesk unikaalseid kooslusi, mille uurimine, tutvustamine ja säilitamine tulevastele põlvedele on tähtsam, kui Jietkevajadustest tulenevad päevapoliitilised sekeldused.

Euroopa esimene kuldajastu

Meenutamist väärib 1994. a Euroopa Nõukogu algatatud suur üleeuroopaline projekt "Pronksiaeg - esimene kuldajastu Euroopas". Kas see just "kuldne rahuaeg oli, jäägu teadlastele vaielda, kuid kindlasti oli see aeg, mil Eesti kuulus Põhjamaade pronksiaja kultuuriruumi.

Selleaegsete rahvaste kaubasidemeid ning säilinud muistiseid tutvustaba projektiga ühines 1997. a ka Eesti, valides kaks pilootala - Rebala muinsuskaitseala põhjarannikul ning Kaali meteoriidikraatrite välja Saaremaal. Kaks aastat kestnud projektist kasvas välja uus algatus, kultuurirajad muinasmaastikel, mis tegeleb juba laiemalt meie pärandmaastikega. Oluliselt muutus rõhuasetus - suund võeti õpilaste kaasamisele euroüritusse. See on mõistetav - ei ole suurt perspektiivi tegelusel vaid tänases päevas, harimata neid, kellest sõltub muinasmaastike säilimine või kadu lähemas tulevikus.

Projektis "Kultuurirajad muinasmaastikel" osaleb 12 partnerit kümnest Euroopa riigist, Rootsist Itaaliani, Iirimaast Eestini. Kuigi partnerite kaupa on plaanitud tegevused erinevad, ühendab neid üks - töö koolinoortega. Olgu see otsene heakorratöö muististel, tutvustavad ringsõidud eriteadlaste juhendamisel või mängulised tegevused mudilastega, eesmärk on kõigil sama - panna lapsi mõtlema ja selle kaudu väärtustama ajaloolist keskkonda, milles nad elavad. Kuidas see käib?

Tihti tundub, et oleme suutelised lahendama kõik probleemid, puudu on vaid rahast. Ka meie käsitletava projekti oluline osa on raha, Euroopa Liidu otsene toetus, kuid just töös lastega on esile tõusnud suurem lisaväärtus - ideed, head mõtted ja uued kogemused, kuidas koos ettevõetut paremini, põnevamalt teha.

Kogemus õpetab

Juba esimesel kohtumisel tulid Soome partnerid välja huvitava algatusega: korraldati laste fotovõistlus. Kätte jagati fotoaparaadid (tõsi küll, sponsorite abiga) ning saadeti lapsed jäädvustama ümbritsevat keskkonda. Tulemuseks oli hulk huvitavaid pilte, mille hindamisel võeti aluseks lapse oskus näha kultuuriruumi omamoodi, teisiti, kui tajume seda igapäevaselt. Piltidest koostati näitus, jagati auhinnad. Olulisim oli kindlasti see uus tunne, kuidas maastik läbi objektiivi vaadates paistis ja mida laps tunnetas.

Kui soome kolleegide tähelepanu oli suunatud noorematele teismelistele, siis Saksa kolleegid alustasid lausa mudilastest. Korraldati kostüümimänge, kus lapsed riietusid asjadeks ning olenditeks, mis kokku moodustaksid neid ümbritseva keskkonna. Huvilise pedagoogi abil võis kehastuda mäeks või jõeks! Huvitav oli mäng, kus lapsed pimesi kombates pidid ara arvama asju, mis võiksid iseloomustada mingit maad või paika. Asjakohane sissejuhatav vestlus aitas kaasa, et teha vahet vettinud puutükil Põhja-Saksa muistsest vaikülast ning rauakillukesel, mis võinuks pärineda Kaali meteoriidist. Lastel lusti kui palju, kuid peaasi - mänguga kaasnev arutelu mui-nasmaastike üle aitab kinnistada teemat pikkadeks aastateks. Soome ja saksa laste piltidest koostati ühisnäitus, mida eksponeeritakse mitmes riigis.

Rootsi partnerite tegevus õpilastega on koondunud omalaadsesse keskuses-se, rekonstrueeritud Boarpi pronksiaeg-sesse majja, kus lapsed saavad proovida toiduvalmistamist, käsitööd, relvastust ja muud pronksiaegse inimese igapäevaelust. Mitme nädala jooksul toimuv tegevus annab unustamatu elamuse ning aitab luua ettekujutuse elust Rootsis kaks aastatuhandet varasemast ajast, kui sealmail populaarsest ja rohkem tuttavast viikingiajast!

Kaali kotostroofi mõju

Eesti projekti korraldab muinsuskaitseamet ning tõmbenumbriks on Kaali meteoriit, õigemini selle kukkumise katastroofimõõtu mõju nii Saaremaa kui laiemalt Eesti muistse maastiku ja maailmapildi kujunemisse. Meteoriitika on geoloogide pärusmaana leidnud käsitlemist peaasjalikult loodusteaduslikust vaatevinklist, kirjeldatav projekt valib teise aspekti - mõju muistsele inimesele ning teda ümbritsenud kesk-konnale. Eriteadlaste juhendatud matkadele mööda Saaremaa iidseid paiku kutsuti kaasa mõtlema Kuressaare ajaloohuvilisi gümnaasiumiõpilasi. Et nähtu paremini meelde jääks ning mõtted liikuma paneks, kuulutati osavõtnute hulgas välja esseekonkurss. Sõidu käigus parima küsimuse esitanu sai auhinnaks projekti logoga särgi ning kõik osavõtnud tüki suure kaljujoonise kujutisega tordist. Kuid rohkem kui magus maitsejal üritusest mällu arheoloog Tanel Moora sisukas ning värvikas jutt muististest, mis võiksid seonduda Kaali meteoriidi langemisega, ning Saaremaa kujunemisloost.

Väike näide ühe koolipoisi muljetest 7. mail toimunud õppesõidust: "Käärmal ja Laimjala kandis vaatasime vanu asulaid, millest ei olnud palju säilinud. Üks hea asi jäi meelde, et vanal ajal mehed käisid saunas ja jõid õlut ja et naised neid segama ei tuleks, sõid mehed hülge rasva ja liha. See ei olnud meeldiva lõhnaga ja naised hoidsid eemale ning mehed said omaette olla... "

Nooremale koolieale korraldati projekti raames meteoriidiuurija geoloog Reet Tiirmaa eestvõttel teemapäev koos filmide vaatamisega Kaali koolis. Ka selle toreda ürituse väljundiks said laste joonistused meteoriitikast, huvitavamad neist on väljas näitusel projekti keskuses Lohri linnas Lõuna-Saksamaal ning peatselt ka europrojektide keskuses Brüsselis!

Kultuurikontaktid tihenevad

Projekt "Kultuurirajad muinasmaastikel" kestab. Ees ootab esseevõistluse auhinnavõitja lennusõit Saaremaa köhal koos arheoloogilist luuret tegevate teadlastega ning mõnda muud huvitavat. Juba valminud ja veel ettevalmistatavad trükised ning temaatiline laserplaat peaksid tooma lisa Kaali meteoriidiväljast ja Saaremaa teistest mälestistest. Laiema ülevaate kultuurirada-dest muinasmaastikel annab inforikas internetilehekülg http://pcl-eu.de, akadeemilisemat teavet jäädvustab kümnes partnermaa keeles trükitav koguteos. Õpilastega tegelemine on kavas ka edaspidi, töö käigus on hea alguse saanud mitu uut ettevõtmist. Juba sel sügisel toimuvad Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Põhja-Saksa Albersdorfi kooli õpilaste vastastikused tutvumisreisid, peateemaks muistised ja elu muinasajal siin-ja sealpool Läänemerd.

Kultuurikontakte aitavad tihendada ka muud üleeuroopalised algatused, nagu näiteks Euroopa muinsuskaitsepäevad, mis toimuvad igal aastal septembris ja mille raames avatakse rahvale tasuta juurdepääs mälestistele ning korraldatakse tasuta muuseumipäevi. Sel aastal võtab Euroopa muinsuskaitsepäevadest osa 48 riiki. Eestis on seekord pearõhk Puka vallal Valgamaal, kus kooliõpilaste abiga korraldati 6. septembril talgud Aakre Kivi-vare linnamäel ja Vooremäel ning tutvuti arheoloogide ja muinsuskaitseinimeste juhatusel kodukandi ajalooga. Puka ja Otepää valla tähtsamad muistised saavad Euroopa muinsuskaitsepäevade raames ka korralikud tähised.

Ühine töö mälestiste korrastamisel, infostendide paigaldamine ja kontaktid teadlastega rikastavad õpilaste ettekujutust oma kodukandist ning võimaldavad paremini mõista meie osa Euroopas, kus iga riiki hinnatakse tema omapära ja kordumatuse tõttu.

 

Koolilapsed Kaali kraatri kaldal.

 

Kaali järv õhust.


 
design: Kai M. Wurm
menu back print